Miks suur eesmärk tuleks jagada väiksemateks osadeks?

Mõtteid siin on isegi kaks – esiteks kindlasti see, et suur eesmärk on mõnikord natukene hirmutav. Iseenesest see on täitsa „ok“, kui eesmärk ongi natukene hirmutav, sest eesmärk on üldiselt midagi sellist, mis võiks olla väljaspool Sinu mugavustsooni. Mis annaks Sulle põnevust. Mis annaks Sulle arenemisvõimalust. Mis sunniks Sind midagi teisiti tegema. See on täitsa „ok“ ning see on eesmärgi puhul täitsa tavaline, et see on natukene hirmutav.

Aga, et seda hirmu võimalikult väikseks teha, ongi peamine põhjus, miks eesmärke jagatakse juppideks. Näiteks, kui Sul on soov kirjutada raamat ja Sa oled asunud selles suunas tegutsema. Mõelnud seda, milline see raamat võiks olla ning jõudnud oma mõtetes sinna, et see võiks olla selline tavalise paksusega raamat – umbes 300 leheküljeline. See number 300 võib olla selline, et Sa mõtled, et siin on ikka palju tööd, et see kokku kirjutada. Jah tõsi, see ongi hullult tööd ning nõuab panustamist. Aga kui Sa mõtleksid, et Sa kirjutad iga päev 10 lehekülge ja niimoodi 30 päeva teeksid seda jutti, siis see raamat valmiks Sul juba kuu ajaga. Number 10 on oluliselt väiksem. Oluliselt realistlikum. Oluliselt saavutatavam, kui 300. See on see põhjus, miks suurt eesmärki tehakse igapäevasteks väiksemateks tegevussammudeks või juppideks, mis on realistlikumad ja lihtsamini kättesaadavamad.

Mõtle küsimusele: „Kuidas süüa elevanti?“

Vastuse sellele ongi, et elevanti tuleb süüa tükkide kaupa. Korraga elevant suhu ei mahu aga Sa pead lõikama nii väiksed tükid, mis Sulle suhu mahuvad ning Sa saad seda süüa. Täpselt sama loogika on ka eesmärkide saavutamisel. See tükk ei oleks liiga suur, et Sa sellega hakkama ei saaks, vaid Sa teeksid oma tükid nii suured, et hakkamasaamise moment seal juures oleks.

Teine mõte, miks eesmärke tuleks jagada väiksemateks tükkideks on see, et tekiksid eduelamused. See oleks rõõm sellest, et Sa astud sellel teel. Et Sa tunneksid, et see tee on õige ning Sa tajuksid, et eesmärgi saavutamine ei ole enam kaugel. Eduelamuse tekitamine on ju tegelikult Su eneseusu tõstmise teema. Kogu sellel teel me soovime, et eneseusk tõuseks või õigemini eneseusk säiliks. Et Sa tunneks, et Sa liigud ning teed õiget asja. Eneseusu tõstmisel on tegelikult veel ju väga palju muid mõtteid ja taktikaid, kuidas seda teha.

Jagada võiks siin seda, et me elame maailmas, kus keegi kindlasti on teinud midagi sellist, mida Sina soovid just nüüd teha. Kui see on raamatu kirjutamine, siis keegi kindlasti on kirjutanud ju ka varem ühe raamatu. Raamatukogud ja raamatupoed on ju raamatuid täis ning igale autoritel mingi raamat oli ju esimene. Sa võib ju alati võtta selle inimese, kes sarnase eesmärgi on saavutanud ning helistada või kirjutada talle ning küsida, kuidas ta seda tegi. Kuidas tema hoidis oma emotsioone ja entusiasmi üleval eesmärgi saavutamisel? Sa võid ka mõelda, millised olid need tegevused, mida tema tegi ning mida Sina saad enda tegevustesse üle võtta. Mida Sina saad kopeerida? Kuidas Sina saad seda edu kopeerida, mida tema on kasutanud?

Sa võid mõelda ka niipidi, et Sa peaksid tegema ennast selles vallas tugevaks. Näiteks, kui see on taas raamatu kirjutamine, siis Sa võid minna näiteks raamatukokku ning võtta eneseabi õpiku või nõuanderaamatu, kus räägitakse sellest, kuidas oma esimest raamatut kirjutada. Sa võid lugeda blogisid. Sa võid lugeda erinevaid artikleid. Sa võid vaadata videoid. Informatsiooni maailmas on palju, kuidas selles vallas ennast tugevaks teha ning see on ka kindlasti see, mis Sinu eneseusku tõstab. Kõik see on ainult sellepärast, et sellel teel suure tõenäosusega kohtad Sa ka takistusi. Et Sa oleksid nendeks takistusteks valmis ja Sa oskaksid nendest takistustest üle hüpata või kõrvale põigata. Või Sul oleks taktika nende takistustega tegelemiseks.

Sellest loost on ka video. Kui Sa soovid seda vaadata, siis palun, vajuta alljärgevale lingile: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/403687793356993/

Suur tänu Sulle!